fagerhult_vbe_2.jpg

Valgus toob meile tervise

Valgus ehk valguskiirgus ei mõjuta ainult meie aju nägemiskeskus, vaid ka meie üldist erksust, heaolu ja töövõimet. Meie ööpäeva- ja sesoonsed rütmid on geneetilise taustaga, kuid sõltuvad teatud määral ka ümbrusest, eelkõige valgusest.

Närvikulglate kaudu saadetakse silma võrkkestast ajurakkudele signaal peatada hormooni melatoniin sekretsioon. Arvatakse, et see hormoon reguleerib meie ööpäevarütmi. Ööpäevarütmi häireid, mis on põhjustatud päevavalguse vähesusest talvekuudel, loetakse üheks peamiseks sesoonse depressiooni (SAD) põhjuseks.

Valguse mõju inimestele

Uued uuringud on näidanud, et valgus mõjutab peale kepikeste ja kolvikeste ka hiljuti avastatud kolmandat retseptorit. Seda leitud seost loetakse seni puudunud ühenduslüliks meie tervise ja heaolu ning valguse vahel.

See retseptor mõjutab ajus erinevaid hormoone, näiteks unehormooni melatoniini sekretsiooni – seda hormooni produtseeritakse vähese valguse tingimustes ja pimedas. Seevastu tugevama valguse käes produtseeritakse stressihormooni kortisooli.

Oleme 150 aastat keskendunud valguse visuaalsetele mõjudele, kuid pärast uute retseptorite avastamist tuleb hakata edaspidi arvestama ka valguse bioloogiliste ja emotsionaalsete mõjudega inimestele.

Suurenenud nõuded valgustuse planeerimisele

Fagerhulti valgustustehnoloogia juhataja Tommy Govén koos professor Thorbjörn Laikega, kes töötab Lundi Ülikooli Arhitektuuri ja Ehitatud Keskkonna osakonnas, on teinud rakendusuuringu selle kohta, kuidas meid ümbritsev valgus mõjutab meie heaolu.

Uuring näitas, et organismi mõjutab põhiliselt normaalne kaudvalgus ±30° ulatuses horisontaalse vaatejoone suhtes. Kõige soodsamaid toimeid inimese erksusele, heaolule ja töövõimele täheldati siis, kui seinte heledus oli umbes 100 cd/m2 ja horisontaalne valgustustihedus 500 lx.

Vertikaalse kaudvalguse puhul paistab optimaalne heledus olevat 100 cd/m2 – see tekitab küsimusi praegu kontorites kasutatava heleduse kohta, mis on tavaliselt kolm kuni neli korda väiksem (20–30 cd/m2).

Uuring näitas ka seda, et kaudvalgus mõjutab organismi stressihormoonide taset ja erksust suhteliselt lühikese aja jooksul. Seetõttu on valgustuse algoritmilise juhtimise abil võimalik meie bioloogilist kella aja jooksul muuta. Näiteks aasta pimedate kuude hommikul võib inimeste aktiivsust suurendada kaudvalguse taseme tõstmise teel.

Uuring näitas selgelt, et organismi mõjutab põhiliselt normaalne kaudvalgus ±30° ulatuses horisontaalse vaatejoone suhtes. Kõige soodsamaid toimeid inimese erksusele, heaolule ja töövõimele täheldati siis, kui seinte heledus oli umbes 100 cd/m2 ja horisontaalne valgustustihedus 500 lx.

Kuidas see mõjutab valgustuse planeerimist?

Avastus, et valguskiirguse teatud komponendid mõjutavad ka meie heaolu, on hakanud muutma ruumide valgustuse planeerimise ja hindamise põhimõtteid.

Selle tulemusena pööratakse tulevikus ehk suuremat tähelepanu meid ümbritsevale valgustusele, kuid ka valguse tugevuse ja värvuse ajalistele muutustele. See on eriti oluline ruumides, kuhu ei pääse loomulik päevavalgus. Meditsiinis on valgust kasutatud pikka aega nahahaiguste raviks ja sesoonse depressiooni (SAD) mõjude vähendamiseks. Tulevikus keskendutakse valgustuse planeerimisel senisest rohkem valguse visuaalsetele, bioloogilistele ja emotsionaalsetele mõjudele.

Valguse uurimine

On hästi teada, et valgus paneb inimesed end hästi tundma. Valguse olemasolu või puudumine ei mõjuta meid ainult visuaalselt, vaid ka bioloogiliselt ja emotsionaalselt. Õiget tüüpi valgustuse kasutamisega saab parandada heaolu ja tööga rahulolu nii töökohas kui ka koolis.

Fagerhultil on käimas mitmeid uurimisprojekte, kus me teeme koostööd ülikoolidega, et suurendada pidevalt teadmisi valgustusest ja valguse mõjudest meie igapäevaelule.

Kasutusalad